Ajalugu

Tapa Kultuurikoda

Tapa Kultuurikoda avas oma uksed külastajatele 9. oktoobril 1993. aastal. 1980. aastate II poolel kavandati ENSV Riikliku Kinokomitee tellimusel Tapale uue kino ehitamist. Projekt valmis Eesti Maaehituse projektina 1989. aastal. Ehitustöid alustas Rakvere MEK 1989. aasta septembris, lõpetas aga AS Kolor GR. Et majal tulevikus ainult kinona perspektiivi ei olnud, siis täiendati projekti pidevalt ehituse käigus. Käesoleval ajal kuulub Tapa Kultuurikoda munitsipaalasutusena Tapa vallavalitsuse alluvusse.
Peale kino näitamise ja kultuuriürituste läbiviimise on see ka sobiv koht mitmesuguste koosolekute ja konverentside pidamiseks.
Kultuurikoja organiseerida on ka traditsioonilised „Tapa linnapäevad“. Alates 1993. aastast juhtis kultuurikoda Arvo Silla, aastast 1997 oli kunstiline juht Ilmar Kald.
2010. aastast alates on kultuurikoja juhataja Heili Pihlak.

 

TAPA KINOD


Johannes Gutmann (sünd. 1886, surn. 1946) avas Tapal esimese statsionaarse kino 1922. aastal Apollo tänava (praegune Pargi tnv.) ja Turu tänava nurgal asunud ühekordses puumajas. J. Gutmann oli Jaama tnv. 8 ja Kesk tnv. majade omanik, ka pidas ta koloniaalkauplust. Varem töötas ta Tapa raudteejaamas piletilaekurina.
J. Gutmanni kinomaja lähedal asus elumaja Turu tnv. 6, mis kuulus Tapa ühele tolle aja tuntuimale kaupmehele, "Sõbra" poe omanikule Gustav Mätlikule. Kinomaja kõrval G. Mätliku majas elanud Epp Tõnisoo meenutab Tapa esimest kino: "Kinos näidati tummfilme. Laval, ekraani kõrval asus klaver, mille helide saatel film jooksis. Meie, maja lapsed, olime seal igapäevased külalised, vahtisime filme, nina vastu ekraanilina." Enne filmi näitamist esinesid mõnikord klounid, kohalik kupleelaulja Linder või esinesid Tapa naljamehed.
Kinomaja põles maha 27.04.1925.
1926. aastal avas Tapa tehnikaäri omanik Aleksander Saks Tapa tuletõrjeseltsi pritsimaja saalis kino "Mars". Samal aastal ehitas tuletõrjeselts uue pritsimaja Pikk 20, kuhu 1930. aastate alguses asus ka kino. 31. juulil 1939, kui sõlmiti uus rendileping, nimetati "Mars" ümber kinoks "Kalev". Kino keldrikorrusel asus restoran "Tuletõrje Kodu", hilisem tuletõrje einelaud. Kinos "Kalev" näidati filme kuni selle sulgemiseni aastal 1975. Alates 1959 aastast hakati filme näitama Tapa Raudteelaste klubis, mis 1979. aastal nimetati ümber Tapa Raudteelaste kultuurimajaks. (Praegune OG Elektra kaubanduskeskus).
Tänapäeval näidatakse filme 1993. aastal valminud Tapa Kultuurikojas, mis algselt oligi projekteeritud kino hooneks.

Postimees 23.07.1936 kirjutab Tapa kinost:
Tapa kino uue omaniku käes. Tapa Tuletõrjeühing rentis oma ruumid alates 1. augustist s. a. välja uuele kinopidajale, kuna leping senise kinopidaja A. Saksiga lõppes 15. skp. Uueks üürnikuks on Valga kino "Aeg" pidaja A. Rosent, kes kavatseb kino aparatuuri täiesti uuendada ja saali senised pingid asendada klapptoolidega. Uus heliseadeldis tuuakse kohale Tartu "Centralist". Etendusi hakatakse andma igapäev. Üüri maksab A. Rosent tuletõrjeühingule 90 kr. kuus, kuna senine kinopidaja maksis 55 kr.

 

Allikas:

Tapa Muuseum